Võhandu maraton

Sai ära tehtud, see on põhiline :-)
Muljeid rajalt ja ilmast kirjutab Kaja.

Minu tähelepanekud:
- Reedel äraminekuga läks kiireks. Maha jäid sõidutossud, kindad ja pehmendus süstapõhja jalgade jaoks. Sõitsin tavaliste tossudega, mis õnneks väga märjaks ei saanud, ülihead neopreenist labakindad leidsin Reimann retkede bussist :), pehmenduseta sai hakkama, kuigi jalad ja põlved hakkasid külmetama. Seljas oli veekindel süstajope, nii et märjaks sain ainult ise higistades :)
- Maha jäi ka veekindel fotokas, kuid arvestades kehva ilma ja kõrget sõidutempot polekski sellega suurt midagi teha olnud.
- Jalga tuleb panna soe pikk pesu. Mul oli jalas lühike võrkpesu ja peal nailonist orienteerumispüksid. Niikaua kui süstas istusin oli hea soe; kui välja astusin 1 kraadise sooja ja tugeva tuule kätte, tabas mind vappekülm. Õudne! Välja tuli astuda 4 korda - Paidra, Leevi, Leevaku, Räpina paisudel. Lisaks üks söögipaus 10 km enne Leevakut.
- Sõidutehnika tahab tugevat harjutamist. Vanast ajast on mul käe sees tihe ja lühike süstaslaalomi tõmme. Sellega niisama matkab päeva ära, kuid selleks et 100km efektiivselt läbida peab tõmme olema pikk, tugev ja aeglane; tõmbe vahel väike paus, et kasutada ära süsta libisemist vees. Rolandi GPS tõestas, et õige tehnikaga tõmmates tõuseb kiirus isegi 1 km/h võrra. Samas jõudu kulub vähem. Ainuke häda, et need lihased mis seda õiget tõmmet teevad, ei ole treenitud :-(. Ühesõnaga vale tehnika tulemus oli see et enne Räpinat (84 km) sai jõud nii otsa, et ka aeru käes hoidmine oli raske, mingist tehnikast rääkimata. Lisaks hakkasid valutama parema käe näpud ja ranne ning seljalihased hakkasid krampi tõmbuma. Viimased kilomeetrid Peipsi järvel risti lainega ja vastu tuult olid tõeline piin ja hambad ristis rassimine.
- Sõideti igasuguste riistadega. Esimesed kolm kasutasid Tahe kajakke: võitjatel Argo Maxi, teisel Reval Duo, meil Argo. Olime oma Argo valikuga rahul, edasi läks hästi ja pööras ka hästi. Reval Duo liikus küll hästi, kuid käänulisel Võhandul pööramine oli ikka tõsine tegemine. Argo Maxi omanikud olid ka rahul, kuna selle süsta eripära on see et sõitjad asuvad suhteliselt süsta otstes, mis teeb manööverdamise hõlpsaks. Tahe kajakkidega oli veelgi sõitjaid. Ainuke naispaar kasutas Argo Mini, millel on lame põhi. Lisaks hakkas silma Prijoni Excursion ja Yukon Expedition ja veel mingid mudelid, mida kahjuks täpsemalt ei tunne. Sõideti ka Taimeniga. Eriti meeldis mulle retrohõnguline RZ, mille kohta saab lähemalt lugeda siin ja siin.
Loomulikult olid esindatud kanuud, nii Nelsoni kui Sharkline omad. Võibolla oli midagi veel, kõike ei jõudnud uurida.

- Normaalsetes oludes peaks seda distantsi läbima 3-4 päeva, siis jääb aega et imetleda loodust ja Võhandu jõe ürgoru vaateid ja koopaid.
Nojah, aga järgmisel kevadel peaks ikka uuesti selle distantsi läbima!!!