Võhandu maraton

Sai ära tehtud, see on põhiline :-)
Muljeid rajalt ja ilmast kirjutab Kaja.

Minu tähelepanekud:
- Reedel äraminekuga läks kiireks. Maha jäid sõidutossud, kindad ja pehmendus süstapõhja jalgade jaoks. Sõitsin tavaliste tossudega, mis õnneks väga märjaks ei saanud, ülihead neopreenist labakindad leidsin Reimann retkede bussist :), pehmenduseta sai hakkama, kuigi jalad ja põlved hakkasid külmetama. Seljas oli veekindel süstajope, nii et märjaks sain ainult ise higistades :)
- Maha jäi ka veekindel fotokas, kuid arvestades kehva ilma ja kõrget sõidutempot polekski sellega suurt midagi teha olnud.
- Jalga tuleb panna soe pikk pesu. Mul oli jalas lühike võrkpesu ja peal nailonist orienteerumispüksid. Niikaua kui süstas istusin oli hea soe; kui välja astusin 1 kraadise sooja ja tugeva tuule kätte, tabas mind vappekülm. Õudne! Välja tuli astuda 4 korda - Paidra, Leevi, Leevaku, Räpina paisudel. Lisaks üks söögipaus 10 km enne Leevakut.
- Sõidutehnika tahab tugevat harjutamist. Vanast ajast on mul käe sees tihe ja lühike süstaslaalomi tõmme. Sellega niisama matkab päeva ära, kuid selleks et 100km efektiivselt läbida peab tõmme olema pikk, tugev ja aeglane; tõmbe vahel väike paus, et kasutada ära süsta libisemist vees. Rolandi GPS tõestas, et õige tehnikaga tõmmates tõuseb kiirus isegi 1 km/h võrra. Samas jõudu kulub vähem. Ainuke häda, et need lihased mis seda õiget tõmmet teevad, ei ole treenitud :-(. Ühesõnaga vale tehnika tulemus oli see et enne Räpinat (84 km) sai jõud nii otsa, et ka aeru käes hoidmine oli raske, mingist tehnikast rääkimata. Lisaks hakkasid valutama parema käe näpud ja ranne ning seljalihased hakkasid krampi tõmbuma. Viimased kilomeetrid Peipsi järvel risti lainega ja vastu tuult olid tõeline piin ja hambad ristis rassimine.
- Sõideti igasuguste riistadega. Esimesed kolm kasutasid Tahe kajakke: võitjatel Argo Maxi, teisel Reval Duo, meil Argo. Olime oma Argo valikuga rahul, edasi läks hästi ja pööras ka hästi. Reval Duo liikus küll hästi, kuid käänulisel Võhandul pööramine oli ikka tõsine tegemine. Argo Maxi omanikud olid ka rahul, kuna selle süsta eripära on see et sõitjad asuvad suhteliselt süsta otstes, mis teeb manööverdamise hõlpsaks. Tahe kajakkidega oli veelgi sõitjaid. Ainuke naispaar kasutas Argo Mini, millel on lame põhi. Lisaks hakkas silma Prijoni Excursion ja Yukon Expedition ja veel mingid mudelid, mida kahjuks täpsemalt ei tunne. Sõideti ka Taimeniga. Eriti meeldis mulle retrohõnguline RZ, mille kohta saab lähemalt lugeda siin ja siin.
Loomulikult olid esindatud kanuud, nii Nelsoni kui Sharkline omad. Võibolla oli midagi veel, kõike ei jõudnud uurida.

- Normaalsetes oludes peaks seda distantsi läbima 3-4 päeva, siis jääb aega et imetleda loodust ja Võhandu jõe ürgoru vaateid ja koopaid.
Nojah, aga järgmisel kevadel peaks ikka uuesti selle distantsi läbima!!!

Ettevalmistus Võhandu maratoniks

Täna käisime Rolandiga Jägala jõel väikest trenni tegemas. Alustasime miskise veskitammi alt ja lõpetasime joa juures. Läbisime tunni ajaga ca 10 km. Seega enne maratoni olen süstaga sõitnud 0,5+1+1 tundi. Pisut vähe, aga ei ole hullu. Sileda vee sõidutehnika tahab lihvimist, kehaga tööd on vähe ja aer liiga vertikaalis nagu slaalomis. Aga eks Võhandul aega küll tehnikat harjutada 8-)
Süsta valik on ka oluline - seekord proovisime lameda põhjaga Argo-Mini. Aga pikaks sõiduks tundus see liiga vähe voolujooneline. Võhandu alamjooksul peaks siledat vett olema kõvasti ja pikal süstal olema eelis. Lisaks istusime liiga lähestikku: Roland ei saanud korralikku pikka tõmmet teha ilma et aeruga oleks mulle selga tulnud. Valida tuleks siis Argo Maxi? Otsustame ilmselt reedel.

Võhandule kaasa:
- PLAASTER
- Istumise pehmendus
- Jalgade alla pehmendus
- Joogipulber (vett saab jõest :)
- Šokolaad
- Banaan
- Soolased võileivad
- Täissuitsuvorsti lõigud
- Pealamp
- Tormitikud
- 5m nööri
- Veekindel mobiilikott
- Veekindel fotokas
- Nokamüts
- Päikeseprillid
- Fliiskindad
- Magamiskott
- Madrats
- Õhtuks õlu

Istumise pehmenduse koha pealt meenub ühest matkavideost nähtud nõks - istumise alla pandi lihafilee, mis õhtul nahka pandi. Liha pidi kõige paremini tagumiku kuju võtma :)

Süstaga Pirital

Laenutasin Mardilt süsta, et valmistuda Võhandu maratoniks. Täna jõudsin sellega lõpuks Pirita jõele. Sooja oli 3 kraadi ja arvasin, et hakkab külm. Kuid süstas on alati soe, kuidas ma selle küll alati unustan :) Tegin pooletunnise tiiru jõe peal, sõitsin Piritalt üles Lükati suusasillani ja tagasi. Selle lühikese otsa peal hakkas päris palav hoolimata tugevast tuulest ja külmast veest.
Kuidas küll Võhandul 99 km ja 12h vastu pidada?

Orienteerumine

Teisipäeval oli Lauluväljakul orienteerumine. Kaart 1:7500, päris pentsik oli selle järgi joosta :)
Mitu korda panin punktist mööda.
Uskumatuna tundub tühermaa Lauluväljaku kõrval paekalda peal - seal asuvad mingid sõjaväeosa varemed ja kogu ala on täis ehitusmaterjalide jääke. Paekalda serva pealt avaneb ilus vaade linnale ja lahele. Kui puud lehte lähevad, siis muidugi enam ei paista. Huvitav millal sinna majad kerkivad?

Üks kole asi hakkas ka silma: mingisugune tüüp on endale saanud lahmaka krundi lauluväljaku kõrval, kõrghoone ja paekalda vahel. Krunt on enda alla võtnud ka paekalda all kulgeva rattatee lauluväljakult Maarjamäele. Ainuke variant sealtkaudu kulgeda on nüüd ronida tüübi aia ja paejärsaku vahel :( Kas keegi mõtles ka kui sellise krundi välja andis?
Nii tühermaa kui ka see krunt on kaardil näha.

Aga jooksmisest pole palju välja tulnud: enne teisipäevast orienteerumist 2 korda...