Tuesday, May 29, 2007

Kaardihoidja rattale

Lähenemas Ferrino 36h ja meenus, et endiselt ei ole rattal kaardihoidjat. Enam nii edasi ei saa. Kuskil teisipäevakul nägin ühte isetehtud kaardihoidjat ja sealt sain ka idee enda oma jaoks. Põhiline konstruktsioonielement on jupp 110mm kanalisatsioonitoru :)
Sobiv torujupp oli kodus olemas, saagisin selle parajaks ja asusin muid juppe aretama. Vaja on:
- toru kinnitus lenkstangile
- kaardialuse kinnitus torule
Töötoas ringi vaadates leidsin mitmesuguseid polte, mutreid, metallnurgikuid ja muid kinnitusdetaile. Lõpuks jäi pilk pidama koormakinnituskummil. Eureka! Keerulisi kinnitusdetaile pole vaja - toru otsa lõikan 3 süvendit, nii et toru toetub kindlalt lenksule ja fikseerin toru kummiga. Pealtpoolt vaadates näeb asi välja niimoodi:
Metall-liist on täpselt õige pikkusega, nii et toetub toru tihendi kraele ja samas sealt välja ei tule. Kinnituskummist tuli lõigata paras jupp. Kõik kinnitusdetailid on näha siin:Omaette tegemine oli et leida mutter mille abil kaardialus kinnitada toru külge. Lõpuks leidsin liblikmutri, mille kinnitasin traadiga metallliistule:
Praegu tundub et asi on väga lihtne, kuid kui töötoas on lihtsalt hunnik mitmesuguseid vidinaid, siis ikka annab nuputada ja kombineerida et asi valmis saada.
Lõppkokkuvõttes näeb see kaardialus päris viisakas välja. Arvestada tuleb sedagi, et otseselt ei läinud see midagi maksma :) See ei olnud muidugi eesmärk omaette...
Kui see konstruktsioon nüüd 36h võistluse vastu peab, siis võib endale õnne soovida!

Tartu Rattaralli

Pühapäeval oli taas rattaralli. Kokkuvõte: 126 km, aeg 3:45, keskmine 33,5 km/h. Tulemus parem kui eelmisel aastal. Algus kõva nagu ikka - punnitasin Riia mäest üles, üle ringtee ja küüru ja siis võtsin rahulikumalt. Grupp oli suur, hiljem hinnati et nii paarsada inimest. Tempo oli kõva ja nii kimati esimese joogipunktini. Joogipunktis polnud mahti juua võtta (olin nagunii ka teises tee servas) ja kogu grupp kihutas peatumatult edasi. Siis algasid tõusud - oli väga raske ja ei suutnud tempot hoida. Selgus et ma polnud ainus ja grupp läks pooleks - tugevamad panid eest minema. Edasi läks rahulikumalt, kedagi vedamas ja tempot tegemas polnud. Mõned korrad käisin ka ise vedamas, kuid ei suutnud midagi ära teha. Tasapisi hakkas grupp jälle suurenema. Tundus et tagantpoolt lisandus inimesi. Eestpoolt mahajääjaid oli vähe. Kuni Otepääni sujus asi suuremate emotsioonideta. Kuna oli väga palav, siis joogipunktides käisin juua ja vett võtmas. Et kuumus liiga ei teeks, kallasin ohtralt vett pähe. 80-90 km sõidetud, grupp liikus rahulikus tempos. Miskipärast tundus et see on vaikus enne tormi. Pangodi joogipunktis läksin taas vett hankima, kuid õnnetul kombel sain vett alles viimase laua juurest. Lonks suhu, ülejäänu pähe ja edasi! Kuid oh õnnetust, olin hoo maha pidurdanud ja grupp oli juba mõnikümmend meetrit eespool. Tee viis ülesmäge ja mäe otsas vahefiniš. Punnisin mis ma punnisin, grupile järgi ei jõudnud. Lõppkokkuvõttes oli see raske taktikaline viga, mis läks maksma ca 10 minutit. Pangodist edasi sõitsin ca 10 km üksinda - järgi ei olnud kedagi tulemas. Jõudsin Tartu-Võru maanteele ja seal Tatra tõusul hakkasid teised sõitjad järele jõudma. Mingit jõudu jalgades enam ei olnud ja tuulde neile ei suutnud võtta. Ca 10 km enne lõppu tekkis üks kolmene seltskond kellele suutsin korra sappa võtta, kuid mitte pikalt. 4 km enne lõppu veel üks seltskond - haakisin sappa. Kuid miskine jama: tüübid väsisid järjest ära ja jäid maha ning 2 km enne lõppu olin jälle üksi. Rassisin vastutuult edasi ja siis kimas minust mööd mitmekümnene grupp ja ei olnud mingit jõudu et nende tuulde võtta! Nii siis veeresingi vaikselt finišisse, ise rahul sellega, et lõppkokkuvõttes täitsa kobe tulemus maastikurattaga maanteevõistlusel :)

Sunday, May 20, 2007

Tartu Jooksumaraton

Tuleb ära märkida, et nädal tagasi sai joostud 23 km Tartu jooksumaraton. Aeg ca 1:50 oli 15 sek kehvem kui eelmisel aastal. Või peaks ütlema et sama hea kui eelmisel aastal? Arvatavasti suudaksin ka mõne minuti kiiremini joosta. Halb oli et ca 2 tundi enne starti sõin kolm banaani. 2 neist oleks pidanud söömata jätma, oleks olnud kergem joosta ja tulemus parem. Pulsoka ülemise piiri panin 162 peale ja jooksin üpriski tihti piiri peal ja nõks ka üle. Keskmine pulss oli 158.
Pärast jooksu oli enesetunne hea - üle ei pingutanud. Jalad olid kaks päeva kanged, kuid see on normaalne :)

Thursday, May 10, 2007

Veeslaalom Leevakul

Nädalavahetusel toimus traditsiooniline veeslaalomi nädalavahetus. Vanasti oli asja nimi Leevi kevad (ja sügis),k uid seekord toimus üritus Leevakul. Põhjus väga lihtne - Võhandu jõe ürgorus asuv laagriplats on erastatud ja ahne maaomanik tahab niipalju pappi, et väike slaalomifännide kogukond ei jaksa seda kinni maksta. Ja nii see vana plats seal tühjalt ja kurvalt seisab...
Aga asjast endast:
Nagu ikka, jõudsime kohale reede õhtul pimedas. Sebisime telgi püsti ja asusime lõkke äärde, kus vanad tuttavad juba ees istusid. Jajasime juttu ja kuulasime mis keegi vahepeal teinud on. Umbes kaheteist ajal hakkas väga külmaks minema, temperatuur kukkus alla nulli. Poole ühe ajal kobisime magama. Öösel läks veel külmemaks. Hoolimata soojast pesust, mütsist ja villastest sokkidest ärkasin öösel korduvalt külma pärast üles. Mõtlesin et kuidas lastel on? Hommikul selgus, et lastel polnud häda midagi, kuna nende magamiskotid olid oluliselt paksemad :) (Nadir 540 meie 300 vastu).
Hommik oli ilus, päike paistis ja läks soojaks. Kuna trassi ülespanek võttis aega siis sai niisama kanuuga sõidetud ja natuke ka chopperit proovitud. Paisu pealt võeti mõned lauad vähemaks, nii et paisu alla tekkisid päris korralikud lained. Selleks ajaks olid paisu alla ka väravad üles saanud ja sai harjutada paari kombinatsiooni. Lõpuks laenasin ikka slaalomisüsta ka ja tegin sellega ka proovi. Ja tõmbasime kombinatsiooni natuke lihtsamaks :) Paisualune koht on salakaval - vesi vahutab hästi, kuid aerule head tuge ei paku ja vette tekivad nagu augud sisse. Korra käisin ka ümber, kuid arvasin et see on omast lohakusest. Pärast viimaste väravate paika panemist sai starti asuda.
Esimene sõit läks hästi, mingit olulist viga ei teinud, kuigi alguses sai liiga kõvasti punnitatud ja poole raja peal olid käed juba pehmed. Teises sõidus läks aga asi käest ära - läksin liiga enesekindlalt peale ja läksin ümber nii nagu treeningul - kuna vesi ei kandnud, siis üle laine sõites vajusin lihtsalt allavoolu ümber. Eskimopöördega läks ka palju aega ja selle ajaga kandusin palju allavoolu. Selle jamaga kaotasin 30 sekundit ja kindla võidu. Et siis järjekordne eksimus olulisel sõidul :(
Kuna võistlussõit sai tehtud, siis edasi sai juba niisama sõidetud nii süsta kui kanuuga ja nauditud ilusat ilma. Õhtul tavaline laagriprogramm - söök & soojendavad joogid lõkke ääres, vorstide grillimine, jms.
Eriliseks tegi selle korra see, et kesköö paiku süüdati eelnevalt lõigatud võsast tohutu lõke, mis soojendas ja valgustas praktiliselt kogu laagrit.
Pühapäeval toimus väike ralli, sellel osalesin kõigis paadiklassides - kaks korda proovisin ühest süsta, 2 x kanuuga ja korra kahese süstaga. Nii et kõik said sõita :)
Õhtupoole toimus autasustamine ja oligi aeg koju sõita. Üldkokkuvõttes võis nädalavahetusega rahule jääda. Leevakul võiks teinegi kord sõita

Tuesday, May 1, 2007

Xdream Türil

Esimene etapp neljast on nüüdseks läbitud. Xdreami mõõdupuu järgi oli tegemist sprindiga, meil kulus aega neli ja pool tundi, mis on meie kohta hea tulemus. Võitjatele kaotust kogunes natuke üle tunni.
Enne starti tundus, et asjad hakkavad viltu vedama, seekord oli päris palju asju maha jäänud või valesti läinud:
- Enesetunne. Eelmisel õhtul pidasime isa sünnipäeva
- Spidomeetri patarei, ununes osta.
- Pedaalid. Jooksutossudega klippide otsas :-)
- Kindad. Aga sai ka ilma hakkama
- Spordijook. Pulbripurgi võtsin kaasa, aga sisu jätsin kontrollimata
- Käekaitsmed. Õnneks rullitamisel ei kukkunud.

Stardis panime kõik ühes grupis minema ja polnud häda midagi. Esimesed kolm punkti võtsime lennates ratta seljas, pärast lisaülesannet - jooksmine - läks rahulikumalt edasi.
Lisaülesannetest väärib märkimist puidust klotsidest kuubiku kokkupanek, kus mul kulus õige mitu minutit.
Kanuuetapp sujus kesisemalt kui muidu, mul oli kätes veel eelmise nädalavahetuse Võhandu maratoni väsimus.
Tulemusi saab vaadata siit