Sunday, March 18, 2007

Suusahooaja kokkuvõte

Kokkuvõte erakordselt lühikesest suusahooajast:

Päris esimese suusatrenni tegin detsembri keskel kui korraks lumi maha tuli, nühkisin 10km vanade suuskadega.
Korralik lumi tuli maha 21. jaanuaril ja järgmisel päeval tegin juba esimese trenni. Jaanuari tulemus: 60 km.
Veebruaris läbisin 250 km, sh 63 km Tartu maraton ja 48 km Tallinna maraton. Tamsalu maratoni loen tugevaks trenniks.
Märtsis kogunes kilomeetreid 111, sh Vasaloppet 90 km. Viimase suusasõidu tegin Rootsis Tandadalenis 6. märtsil.
Talve jooksul kokku seega 420 km, sh 201 võistluskilomeetrit. Hoolimata lühikesest hooajast sain kilomeetreid rohkem kui eelnevatel aastatel. Uued suusad ja Vasaloppet motiveerisid kõvasti :)

Täna määrisin suusad paksult parafiiniga, pakkisin kokku ja panin järgmist talve ootama.
Järgmisest nädalast hakkan jooksma ja rattaga sõitma. Xdreamid ja rattamaratonid ootavad!

Thursday, March 8, 2007

Vasaloppet 2007

04.03 Mora
Vasaloppet on läbitud. Lõppkokkuvõttes jäi kuidagi mõttetu tunne - ei tekkinud positiivset emotsiooni. Pildid
Pühapäeva hommik üllatas meid ainult 1 kraadi külmaga, aga ilmateade oli lubanud -6. Seetõttu tundus pidamisemäärimine vastu taevast minevat. Peep oli eriti mures - ta oli õhtul lisanud 3 kihti lillat -2..-4. Lisasin oma punastele peale veel ühe kihi punast ja siis kollast.
Ega midagi - keerasime pudru ja kakao keresse ja edasi stardi poole. Esimesed tõuked suuskadel polnud eriti paljulubavad - kollane pidas, kuid korjas jääd alla. Esimese 3 km tõusuks peaks see olema isegi hea. Muret tegi rada, mis tundus väga pehme.
Täpselt kell 8.00 anti stardipauk ja võistlus läks lahti. Mõne minuti pärast olid kõik troppis koos esimese tõusu alguses. Nagu keegi hiljem tabavalt märkis, polnud sellel tõusul märkigi rootslaste viisakusest ja tasakaalukusest liiklusus - trügiti täiel rinnal, suruti kaasvõislejad kõrvale, tallati suuskadel ja keppidel. Niiviisi keppide najal seistes ja tasakesi puskledes kulgesime kolm kilomeetrit ülesmäge - võrreldes suusatamisega on suuskadel tõusu peal seismine ja trügimine väga kurnav tegevus. Kolmanda kilomeetriposti juurde jõudmiseks kulus 50 minutit - täielik katastroof. Aga edasi läks veel hullemaks. Selles trügimises polnud rajast enam midagi järel. Lootsin, et kui tõus lõpeb ja rahvas enam nii tihedalt koos ei ole, siis tekib ka rada. Aga võta näpust - eelnevalt loetud (ja eelmisel päeval proovisõidul kogetud) kaheksat paralleelset rada lihtsalt ei ole. Selle asemel on kõvaks tambitud lumepudru, kus sees võib aimata mingeid suusajälgi, mis parimal juhul on üksteisest poole meetri kaugusel. Loomulikult ei ole sellises pudrus mingit pidamist ja teen esimese peatuse, et lisada pidamiseks kollast. Pidamine natuke paraneb, kuid kuna rada pole siis on edasiliikumine endiselt vaevaline.
Lootes et eespool sõitjatel on rada parem tõstan natuke tempot ja hakkan inimestest mööda rühkima. See kulutab päris palju jõudu. Otsustan, et ei määri enne kui Mangasbodarnast algavad laskumised on läbi ja algab tõus Risbergi poole (seal kus eile käisime rada proovimas).
Laskumistel olen omas seltskonnas üks kiiremaid - suusk libiseb hästi ja rajad on enam-vähem olemas. Rajapõhi on jääs mis lisab kiirust veelgi. Kihutan nagu segane ja enne tõuse tõmban kõrvale, et suuski määrida. Nina järgi tundub olevat suhteliselt jahe ja nii panen alla punast -1..-2. Mingi pidamine tekib ja hakkan ülespoole liikuma. Paari kilomeetri järel pidamine kahjuks kaob ja edasi ukerdan ainult käte jõul. Seda et mingit rada pole, ei tasu vist mainida. Otsustan uuesti määrida, seekord proovin hõbedast, -0 määret.panen ca 20 cm ja üsna paksult. Mingi pidamine ikka tekib ja saan natuke lahedamalt üles. Käed on aga täitsa läbi ja vasaku käe triitseps hakkab valu tegema. Enne Risbergi hakkab pidamine jälle halvenema.Õnneks jõuan pikale ja kiirele laskumisele enne Risbergi ja kihutan sealt alla.
Huvitav on see et paljud rootslased ei oska või ei julge laskuda. Laskumise alguses aetakse käed-jalad laiali, sõidetakse sahka, jms. Kui siis keegi võtabki sisse laskumisasendi, siis on kepid ikka laiali. Pidin nii mõnelegi vastu keppe toksama, et ta need koomale tõmbaks, nii et ma kõrvalrajal mööda mahuksin.
Jõuan Risbergi. Vaatan Toko määrdemeistreid - määrimiseks väga pikk saba ja otsustan ise natuke pikemalt hõbedast panna. Kahjuks on joogi ja määrdepunktid mägede otsas ja peale pidamise määrimist tuleb täiega mäest alla kihutada. Ilmselt jäi suur osa määrdest nendele laskumistele.
Risbergist Evertsbergi on üks pikemaid etappe - 14 km. See oli minu halvim etapp, peale laskumisi oli seis selline: pole pidamist, pole rada, pole jõudu, et ennast paaristõugetega edasi lükata. Nii ma seal siis koperdasin ja kirusin ennast, ilma ja rajameistrit. Pea pool Vasaloppetit on sõidetud kuid klassikarada pole sellel sõidul veel näinud. Evertsbergis endiselt määrdemeistritel pikk saba. Määrin ise alla veel korra hõbedast ja panen edasi. Õnneks läheb rada allamäge ja väga hull ei ole. Tõusunukke on ikka halb võtta. Järgmine toidupunkt on Oxbergis. Siin otsustan, et aitab jamast ja lähen määrdemeistrite sappa. 10 min ootamist ja vana määre sai maha kraabitud ja masinaga kliister alla pandud. Ootamisest on niipalju kasu, et jõuan natuke süüa ja puhata. Mõned sammut proovimist ja tuju tõusis - see määre pidas. Peale toidupunkti algas jälle laskumine. Vaatamata allapandud kliistrile on libisemine endiselt super ja kihutan alla. Osa kliistrist jääb rajale.
Hakkab tekkima midagi rajalaadset - kehv, loperdav ja ära sõidetud, kuid vähemalt õnnestub sõita vahelduvat suusasammu. Käed saavad pisut puhkust. Suusakeppe kasutan käte toetamiseks, mitte hoo andmiseks :)
Järgmises toidupunktis lasen jälle määrida - õnneks ei ole saba ja saan suusad kohe määritud. Jälle laskumised ja peale seda suht sile maa. Eelviimases toidupunktis lasen veel korra määrida. Tunne on juba üpris hea - libisemine on super, kätes on jälle pisut jõudu. Allamäge lõikudel suudan paljudest mööduda paaristõugetega. Laskumistel möödun mõnest võistlejast nagu postist.
Viimases toidupunktis enam ei määri, võtan lihtsalt ühe joogi ja kihutan finishi poole. Vaheapel on mõned väiksemad tõusud - seal minu kiirus langeb tublisti - väsimus ja vähene pidamine tõmbavad hoo väga maha. Kilomeetriajad kõiguvad 4 ja 6 minuti vahel.
Viimased kaks kilomeetrit on rada väga kehvas seisus - täiesti märg, pehme ja libisemist ei ole. Finishikurvis kukun, sest rada pole seal ollagi ja jalad lähevad sassi. Finishisirge võtan paaristõugetega, keegi õnneks mööda ei lähe. Aeg on 8.32 on ikka väga kehv tulemus, kuid arvestades rajakvaliteeti ja oma võimeid, siis pole ilmselt paremat võimalik saavutada.
Kripeldama jääb küsimus - kas proovida järgmisel aastal uuesti?

Saturday, March 3, 2007

Vasaloppeti eelõhtu

03.03 Sälen

Laupäev algas rahulikult, ilm on pilves, külma on 4 kraadi. Aknast avaneb imeilus vaade jõele ja selle taga kerkivatele mägedele. Pilved on suhteliselt madalal ja mäetippe pole näha. Peale hommikusööki sõitsime autoga Mangsbodarnasse, et proovida Vasaloppeti rada ja testida pidamist. Rajalõik Mangsbodarnast Risbergi on ca 10 km - esimene poole on laskumist ja teine pool pikka lauget tõusu. Rada oli päris hea ja kõva, Rajapõhi kohati jäine. Toko kollane pidas jäisematel lõikudel, punane lumistel radadel. Üldiselt tuleks eelistada kollast.
Toko määrdejuhendid olid hoopis imelikud - soovitasid pidamiseks lillat -2..-4, mis vähemalt mul üldse ei pidanud.
Peale suusaõitu sõitsime tagasi majakesse, tee peal astusime läbi veel ostukeskusest. Soetasin lisaks määrdeid - Carbon kollane (-1..-2) ja hõbedane (+-0) ning libisemiseks LF Molybdenum Peebuga kahe peale. Lõunasöök, uinak ja kell kolme ajal asusime tänase põhitegevuse juurde, mis loomulikult on suuskade määrimine :)
Ilmateade lubas hommikul -3...-6, päeval 0 ringis.
Libisemises kasutasin Toko soovitust ja alla läks LF Molybdenum ja peale LF punane. Konsulteerisime omavahel ja otsustasime lisada punasele natuke kollast, kuna ilm on suhteliselt soe.
Kogu libisemismäärde protseduur:
- LF Molybdenum, triikrauaga üle, tsikeldada, 3 korda messingharjaga ja siis nailonharjaga
- LF punane, triikrauaga üle
- LF kollane (natuke), triikrauaga üle
- 20 min jahutada õues, tsikeldada, 3 korda messingharjaga, nailonharjaga niikaua kuni läikis.

Pidamine oli keerulisem, kasutasin Toko Carbon pidamismäärdeid:
- roheline krunt, rauaga sisse sulatada, jahutada ja plastkorgiga siluda
- sinine (määrdemeistrite soovitus), sidumiseks krundiga
- 2 x kollane
- 1 x kollane + punane suusapooltel erinevad
- 2 x punane

Edasised kolm kihti otsustan hommikul. Tõenäoliselt läheb punane, kui on alla 4 kraadi, siis lilla.
Rajale kaasa võtan punase, kollase ja "kindlustuseks" hõbedase.
Ongi kõik, homme kell 8.00 on start!

Friday, March 2, 2007

Vasaloppet 2007

Sebimine Tallinnas

01.03 alustasime sõitu Vasaloppetile. Laev lahkus 18.00, kuid minu jaoks algas sebimine juba hommikul. Kolmapäeval hakkas autol ABS hoiatustuli põlema. Olin korra juba sama veaga hoolduses käinud, kuid siis ei leitud midagi, sest selleks ajaks kui hoolduse aeg kätte jõudis oli viga kadunud. Seetõttu otsustasin hommikul käia hooldusest läbi, et lasta asja kontrollida. Kuna tulin sinna ilma igasuguse ettehoiatuseta, tegin õnnetu näo pähe ja veensin hoolduse inimesi et ikkagi on vaja minuga tegeleda (õnneks meister mäletas minu juhtumit).
Poolteist tundi ootamist ja öeldi et tehti korda - vahetati ära üks esiratta ABS andur. Võtsin auto ja kihutasin koju, arvates et sellega asi piirdub :-)
Kodus pakkisin natuke asju, uurisin ilmateadet, teatasin Säleni turismibüroole, et saabume 02.03 (maja oli kinni pandud alates 01.03), vaatasin veel üle söökide nimekirja.
Lõuna paiku tassisin asjad autosse ja teele. Esimene käik oli Automaailma, et võtta katuseboks. See läks libedalt. Seal avastasin et üks lähituli puudu. Selle installiga läks ka mingi veerandtund lisaks. Automaailmast ära tulles teatas ABS jälle, et enam ei tööta!!! Kõne hooldusesse - öeldi et tule näita uuesti autot. Arvasin et täna enam ei jõua ja tuln siis kui tagasi Eestis. Sõita saab ka ilma ABSita
Edasi sööki ostlema, menüü koostasin sellise:
Reede, autosõit
Näksid autosse
Õhtusöök: makaronid, viinerid, piim
Laupäev
Hommikusöök: kiirkaerahelbepudru, kohvi, tee, võileivad
Lõunasöök: spagetid, lihakaste
Õhtusöök: kohv, tee, spagetid, viinerid, võileivad
Pühapäev
Hommikusöök: kaerahelbepudru, kakao, tee, võileivad
Lõunasöök: võileivad ja tee termoses Kailile
Õhtusöök: õlu, näksid saunas, võileivamaterjal
Esmaspäev
Hommikusöök: kama, kohvi, tee, võileivad
Lõunasöök: Borš
Õhtusöök: tex-mex kaste
Teisipäev
Hommikusöök: kohvi, tee, võileivad, jogurt, maisihelbed
Lõunasöök: Frikadellisupp
Õhtusöök: valmis spagetid kastmega
Kolmapäev
Hommikusöök: kohvi, tee, võileivad, omlett
Lõunasöök: Kapsasupp
Õhtusöök: kõik mis on järgi jäänud.
Neljapäev
Hommikusöök: kohv, tee võileivad
Lõunasöök autos: võileivad, tee
Õhtusöök laevas

Kaasa ostsin sellise koguse sööki:
või 2 pakk
tee 50 pk
kohv 500 g
kakao 1 pakk
juust 1 kg
suitsuvorst kodust latt
Borš 3
Frikadellisupp 3
Kapsasupp 3
Kiirkaerahelbepudru 1
Kaerahelbepudru 1
Riisipudru 1
Külmutatud hakkliha 500 g
Kama 1
Suhkur 1 kg
Sool

Spagetid 2 kg
Kannujook 6 pk (kokku 6 liitrit)
Sibul 5 tk
Küüslauk 1 tk
Küüslauguleivad 1 ämber
Maisihelbed 1 kg
Tex-Mex kaste 1
mingi muu spagetikaste 1
Õlu 1 kast (24 purki)
Peenleib 1 tk
Isa sai 2 tk
Kama 1 pakk
Majapidamispaber 1 pakk
Tualettpaber 1 pakk
Viilutatud vorst

viilutatud juust

kurk


Koha peal ostame:Kohapealt ostame: piim, leib, sai, banaanid, õunad, jogurt, munad

Ostmisega läks ka omajagu aega nii et edasi oli paras aeg rahvas linna pealt kokku korjata. Kõik sujus, kuniks jõudsime Peebu ukse taha. Kella peale keegi avama ei tulnud. Kõne Peebule ja selgus et olin temast valesti aru saanid - Peep on hoopis tööl. Õnneks suur ring polnud ja aega oli piisavalt, nii et et midagi ei juhtunud. Enne Peebu pealevõtmist jõudsime veel Järvel ühed pannkoogid teha. Siis Peep auto peale ja sadamasse jõudsime 16.20, isegi planeeritust natuke varem. Laeva peal midagi erilist ei toimunud - laevasõit nagu ikka.

Reede, 02.03

Maaletulek läks ilma sujuvalt ja põrutasime kohe Arlanda poole et Raimonds peale võtta. Edasi suundusime Uppsala kaudu Mora poole. Uppsalast leidsime uue kiirtee mida veel kaardi peal ei olnud. Selle abil saime kiiresti edasi ja lõplik trajektoor oli selline:
Stockholm, Arlanda, Uppsala, Gävle, Falun, Rättvik, Mora, Oxberg, Sälen.
Morast saime mina, Peep ja Raimonds oma numbrid. Seedingut ei saanud teha, kuna see algas alles 16.00. Oma aeg kulus veel Dani rongipiletite ajamise peale ja alles siis saime Säleni poole teele asuda. Sälenis saime ülejäänud numbrid ja seedingu korda. Sain kuuendasse stardigruppi, viiendast jäi 3 minutit puudu. Kilgil veel hullem - minut jäi puudu. Säleni Turismibüroost saime maja võtmed ja lõplikud juhised. Maja leidmisega läks ka omajagu aega, sest kaart oli segane ja ega ma eriti teiste juhendamist ei kuulanud ;-)
Peale mõningat segadust leidsime maja ikkagi üles ja sättisime ennast sisse. Maja asukoht on hea - 2km Sälenist põhja poole, starti 8 km.
Mõte number üks on ikkagi söök - kamba peale pistsime nahka 800g hakkliha ja kilo makarone, lisaks salatit, juustu ja kastet.
Nüüd vaikselt tiksume ja vaatame telekast hommikusi Sapporo sõite. Suuskade määrimine ja testimine hakkab homme. Siis teen mõned pildid ka ja panen üles.